Viimasest postitusest on juba enam kui aasta möödas. Kui ma
mõtlen, kuidas mul selle aasta jooksul läinud on, siis aus vastus oleks:
tõusude ja mõõnadega. Küll aga olen ma sellest aastast päris kõvasti õppinud. Õppinud
aga siiski peamiselt nendest sadadest ämbritest, mida ma kõvasti kolistanud
olen. Minu valikud on muutunud teadlikumaks nii toidu kui ka
kehahooldusvahendite osas. Aga mis on minu jaoks kõige tähtsam, on asjaolu, et
PCOSi osakaal minu elus on tuntavalt vähenenud. Suisa nii palju, et ma peaaegu
ei märkagi seda enam. On mõningaid sümptomeid, mis veel kusagil eksisteerivad,
aga need ei sega mind sellisel moel, et neid pidevalt tähele panna. Nüüd
loodangi, et ämbrite kolistamist jääb vähemaks. Samas, tark õpib teiste
vigadest, rumal ei õpi enda omadestki, seega…
Mida ma siis vahepeal teinud olen? Mis puutub toitu, siis
reegel nr 1 – täiesti teravilja- ja suhkruvaba toitumine. Ehk et peaaegu nagu
paleo, aga ma ikka aeg-ajalt võtan piimatooteid hulka. Keefir smuutides ja
aeg-ajalt kreeka jogurt puuviljade ja pähklitega. Teine reegel on, et toiduained
oleks võimalikult mahe ja kohalik. Näiteks munad on mul juba ammu ainult
kanakakased talumunad. Köögiviljad üritan ka suures plaanis osta mõne poe
mahenurgast. Puuviljadega on raskem, aga saab hakkama. Ma ei ole üdini ökomamma
ja 100% ei ole seda võimalik järgida, kui just ise kõike ei kasvata, aga maheda
osakaal minu kodus on järk-järgult suurenenud. Ülejäänud pere on muidugi
aeg-ajalt suures ahastuses, aga oleme jõudnud kompromissideni ehk et ma ei ole
see ema/naine, kes 100% ainult oma valikuid perele ette söödab. Las nemad siis
õpivad enda vigadest.
Iluhooldusvahendite puhul lähtun üldiselt sellest, et kui
suhu ei kõlba panna, siis peale ei määri. Jällegi, 100% ei ole seda võimalik
järgida. Näiteks meigivahendite puhul. Aga kuna mu näonahk on nii heaks läinud
(kuperoosa on peaaegu kadunud), siis ei kasuta ma sisuliselt mitte midagi muud
peale ripsmetuši ja huuleläike. Kui on vaja midagi rohkemat, siis ikka Lily Lolo ja mineraalmeik. Kehahooldusvahenditest on 99% kodus tehtud ja poest juba
ammu ei osta. Juuksehooldusvahenditega on olnud väga väga palju katsetusi.
Leivaga, munaga, soodaga jne. Munaga pesin kõige kauem, kuni ühel hetkel oli
tihedam reiside periood ja ostsin poest šampooni kaasa. Peale seda ei ole enam
seda õiget vahendit leidnud ja katsetan ikka veel. Küll ma leian. Eks ma siin
hakkan siis vaikselt sellest kõigest pajatama.
Muidugi on minu kasvav maheda armastus kaasa toonud päris
paljude hulgas kõõriti vaatamist, vaidlusi teemal, et taimemürgid on täitsa
okei jne. Ma olen üks nendest imelikest. Ja et teadlased on ju ometigi
tõestanud, et GMO ei ole ohtlik ja et taimemürgid ei tapa peale umbrohu mitte
kedagi jne. Mind ei huvita, mida keegi teadlane kusagil on „tõestanud“. Minu
tõde on minu keha ja minu tervis. Olnud nüüdseks kaks aastakümmet iseenda
katsejänes (19 aastat high-crap dieet ja viimane aasta nn mugandustega paleo ja
mahe eluviis) võin raudselt öelda, et kasu, mis minu tervis viimase aasta
jooksul saanud on, on hindamatu. Jah, meditsiin on arenenud ja meil on võimalik
pikka elu elada. Küsimus on selle pika elu kvaliteedis. Tagasiteed igatahes
enam ei ole. Tegelikult pean rõõmuga ütlema, et kuigi mu pere aeg-ajalt üritab
protesteerida ja mu kreisisid ideid välja vilistada, siis suures osas on neile
see minu katsetamine lõbus protsess, kuhu kuuluvad näiteks süsimust
hambapesuvahend, juuste pesemine muna ja leivaga, roosidest roosinäovee
keetmine jne. Plika on tegelikult juuste osas kõige julgema sammu astunud ja
tema ei ole pea kolm aastat oma juukseid millegi muuga kui vesi pesnud. Aga ma
olen siinkohal veendunud, et seda saab teha ainult keemiast rikkumata juuste
korral. Seega mina isiklikult nii lihtsalt läbi ei saa. J
Ja nüüd see viimane – trenn. Vot sellega on kehvasti.
Aeg-ajalt olen tubli ja siis olen jälle looder. Olen siin mõnda aega iseendaga
aru pidanud, katsetanud, maha kriipsutanud ja siis jälle teinud ja jälle kõik
ümber vaadanud ja selle kõige tulemusel proovin järgmised 12 nädalat konkreetset
kava järgida. Runtastic pakub sellist ägedat Results jõutreeningkava, kus
harjutuste tegemisel rakendatakse enda keha jõudu. Ehk ei mingeid lisavahendeid
nagu hantlid, pallid jne. Lisaks jõutreeningule on vaja ka kardiot. Tugevat
kardiot alustuseks ei tee, kuigi väikeste pausidega olen teinud jooks/kõnd intervalli,
aga jätan selle hilisemaks. Esimesed neli nädalat keskendun pigem sellisele
aeglasele ja ühtlasele kardiole. Kiirkõnd sobib selleks suurepäraselt. Ja kõigele
lisaks muidugi üks korralik venitus.
Kuidas toitumine + treeningkava + elustiil kokku mu kehaga
imet hakkavad tegema, saabki siit nüüd lugema hakata. Vähemalt korra nädalas
proovin ikka mingi ülevaate anda ja kindlasti saab lugeda siit muudki. Nelja
nädala pärast vaatan treeningkava üle ja tõstan koormust.
Aga kõige suurem tõdemus selle viimase aasta jooksul on, et kõik uus on ammu unustatud vana ehk et nagu ütles omal ajal Hippokrateski: “Let food be thy medicine and medicine be thy food.” Õige toiduga saab nii mõnelegi haigusele näppu näidata.
:)
ReplyDelete