Nonii, nonii, nonii! HEAD UUT AASTAT!
Mina tavaliselt suuri uue aasta lubadusi ei anna. Aga
seekord otsustasin küll, et aasta o2015 saab olema iseendale keskendumise aasta. Eelkõige
siis iseenda tervisele keskenduv. Et aasta lõpus saaksin ma öelda: Näete! Kõik
see, mille üle ma aasta alguses kaebasin, on tänaseks möödanik!
Võttes arvesse enda vanuse, siis on hommikuse
liigesekanguse jaoks tiba liiga vara. Või ei? Tegelikult on nii, et ma tegin
endale nimekirja kõige häirivamatest tervisemuredest. Panen need siia ka ritta.
1. Piiripealne ja kõikuv veresuhkur. Veresuhkru
probleemid on mul olnud kõige pikemalt. Aastal 2004, esimese raseduse ajal, diagnoosis
üks endokrinoloog insuliini resistentsuse. Ja arvas, et järgmise raseduse ajal
mul enam nii ei vea. Ja oi kui tuline õigus tal oli. Aastal 2006, teise
raseduse ajal, diagnoositi juba reaalselt gestatsioonidiabeet. Sain kohe
insuliinisüstid peale, aga ravi tulemusi ei andnud. Õnneks kukkus veresuhkur
kolinal kohe peale keisrilõiget. Minu raviarst arvas, et ega mul II tüüpi
diabeedist tulevikus pääsu ei ole. Seetõttu olen ka aastast 2007, küll üle
kivide ja kändude, sissesöödavate süsivesikute kogust jälgida üritanud ja
ilmselt tänu sellele olen suutnud ka päris reaalsest diagnoosist pääseda.
2. Kõrgenenud vererõhk. Siiani
ei ole see mulle suuri probleeme valmistanud. Ainult paaril korral on see mulle
füüsiliselt halva enesetunde põhjustanud. Seostan seda ise ikkagi otseselt
ülekaaluga ja ma olen kindel, et mida rohkem ma kaalu kaotan, seda rohkem korda
ma ka vererõhu näidud saan.
3. Hommikune liigestekangus.
No see on mingi viimase aja teema. Ma ei saagi täpselt aru, et mis see on või
kust see tuli. Vahet ei ole, mis madratsi peal ma magan. Natukene on seda
leevendanud vee joomine. Aga eks ta toitumisega seotud on. Vaatab, kui kiiresti
see kaob.
4. Öine „sapikoolik“.
Hoolimata eemaldatud sapipõiest olen viimase paari kuu jooksul öösiti ärganud
just selle nn sapikooliku peale üles. Ei saa välistada, et kusagile
sapijuhadesse on moodustunud uued kivid.
5. Paistetus.
No see on ikka jube teema. Ma ei räägi siinjuures mingist kontoriroti
paistetusest, vaid ikka korralikust 24/7 püsivast paistetusest. Ja seda tekitab
nüüd küll vale toit.
6. Kinnine nina.
See probleem tekkis peale suitsetamise maha jätmist. Ei teagi, miks või kuidas,
aga nina on pidevalt umbes.
7. Sügelevad kõrvad.
Tegelikult ma usun, et nii see kui ka eelmine probleem on seotud kehas
pesitseva pärmseenega. Mikrofloora meie kehas peab olema, aga mõnikord kipub
see kehale kasu asemel hoopis kahju tegema. Muidugi ikka ainult seetõttu, et
ise olen loonud sellele mikrofloorale väga soodsa keskkonna paljunemiseks.
Midagi on kindlasti veel, aga hetkel ei meenu. Ju siis
ei piina väga aktiivselt. Teadvustan endale lihtsalt fakti, et kui ma juba
tekkinud probleemidega ei tegele, siis on sellistel nimekirjadel kalduvus
pikeneda. Seega on ilmselgelt mõistlik iseendaga tegelema
hakata. Ma olen täitsa kindel, et juba jaanuari lõpuks ehk peale 30-päevast
väljakutset on mu tervis oluliselt parem. Väiksem kaal on lihtsalt boonus, mille üle mul muidugi on äraütlemata hea meel! :)
No comments:
Post a Comment