Let food be thy medicine...

Viimasest postitusest on juba enam kui aasta möödas. Kui ma mõtlen, kuidas mul selle aasta jooksul läinud on, siis aus vastus oleks: tõusude ja mõõnadega. Küll aga olen ma sellest aastast päris kõvasti õppinud. Õppinud aga siiski peamiselt nendest sadadest ämbritest, mida ma kõvasti kolistanud olen. Minu valikud on muutunud teadlikumaks nii toidu kui ka kehahooldusvahendite osas. Aga mis on minu jaoks kõige tähtsam, on asjaolu, et PCOSi osakaal minu elus on tuntavalt vähenenud. Suisa nii palju, et ma peaaegu ei märkagi seda enam. On mõningaid sümptomeid, mis veel kusagil eksisteerivad, aga need ei sega mind sellisel moel, et neid pidevalt tähele panna. Nüüd loodangi, et ämbrite kolistamist jääb vähemaks. Samas, tark õpib teiste vigadest, rumal ei õpi enda omadestki, seega…

Mida ma siis vahepeal teinud olen? Mis puutub toitu, siis reegel nr 1 – täiesti teravilja- ja suhkruvaba toitumine. Ehk et peaaegu nagu paleo, aga ma ikka aeg-ajalt võtan piimatooteid hulka. Keefir smuutides ja aeg-ajalt kreeka jogurt puuviljade ja pähklitega. Teine reegel on, et toiduained oleks võimalikult mahe ja kohalik. Näiteks munad on mul juba ammu ainult kanakakased talumunad. Köögiviljad üritan ka suures plaanis osta mõne poe mahenurgast. Puuviljadega on raskem, aga saab hakkama. Ma ei ole üdini ökomamma ja 100% ei ole seda võimalik järgida, kui just ise kõike ei kasvata, aga maheda osakaal minu kodus on järk-järgult suurenenud. Ülejäänud pere on muidugi aeg-ajalt suures ahastuses, aga oleme jõudnud kompromissideni ehk et ma ei ole see ema/naine, kes 100% ainult oma valikuid perele ette söödab. Las nemad siis õpivad enda vigadest.

Iluhooldusvahendite puhul lähtun üldiselt sellest, et kui suhu ei kõlba panna, siis peale ei määri. Jällegi, 100% ei ole seda võimalik järgida. Näiteks meigivahendite puhul. Aga kuna mu näonahk on nii heaks läinud (kuperoosa on peaaegu kadunud), siis ei kasuta ma sisuliselt mitte midagi muud peale ripsmetuši ja huuleläike. Kui on vaja midagi rohkemat, siis ikka Lily Lolo ja mineraalmeik. Kehahooldusvahenditest on 99% kodus tehtud ja poest juba ammu ei osta. Juuksehooldusvahenditega on olnud väga väga palju katsetusi. Leivaga, munaga, soodaga jne. Munaga pesin kõige kauem, kuni ühel hetkel oli tihedam reiside periood ja ostsin poest šampooni kaasa. Peale seda ei ole enam seda õiget vahendit leidnud ja katsetan ikka veel. Küll ma leian. Eks ma siin hakkan siis vaikselt sellest kõigest pajatama.  

Muidugi on minu kasvav maheda armastus kaasa toonud päris paljude hulgas kõõriti vaatamist, vaidlusi teemal, et taimemürgid on täitsa okei jne. Ma olen üks nendest imelikest. Ja et teadlased on ju ometigi tõestanud, et GMO ei ole ohtlik ja et taimemürgid ei tapa peale umbrohu mitte kedagi jne. Mind ei huvita, mida keegi teadlane kusagil on „tõestanud“. Minu tõde on minu keha ja minu tervis. Olnud nüüdseks kaks aastakümmet iseenda katsejänes (19 aastat high-crap dieet ja viimane aasta nn mugandustega paleo ja mahe eluviis) võin raudselt öelda, et kasu, mis minu tervis viimase aasta jooksul saanud on, on hindamatu. Jah, meditsiin on arenenud ja meil on võimalik pikka elu elada. Küsimus on selle pika elu kvaliteedis. Tagasiteed igatahes enam ei ole. Tegelikult pean rõõmuga ütlema, et kuigi mu pere aeg-ajalt üritab protesteerida ja mu kreisisid ideid välja vilistada, siis suures osas on neile see minu katsetamine lõbus protsess, kuhu kuuluvad näiteks süsimust hambapesuvahend, juuste pesemine muna ja leivaga, roosidest roosinäovee keetmine jne. Plika on tegelikult juuste osas kõige julgema sammu astunud ja tema ei ole pea kolm aastat oma juukseid millegi muuga kui vesi pesnud. Aga ma olen siinkohal veendunud, et seda saab teha ainult keemiast rikkumata juuste korral. Seega mina isiklikult nii lihtsalt läbi ei saa. J

Ja nüüd see viimane – trenn. Vot sellega on kehvasti. Aeg-ajalt olen tubli ja siis olen jälle looder. Olen siin mõnda aega iseendaga aru pidanud, katsetanud, maha kriipsutanud ja siis jälle teinud ja jälle kõik ümber vaadanud ja selle kõige tulemusel proovin järgmised 12 nädalat konkreetset kava järgida. Runtastic pakub sellist ägedat Results jõutreeningkava, kus harjutuste tegemisel rakendatakse enda keha jõudu. Ehk ei mingeid lisavahendeid nagu hantlid, pallid jne. Lisaks jõutreeningule on vaja ka kardiot. Tugevat kardiot alustuseks ei tee, kuigi väikeste pausidega olen teinud jooks/kõnd intervalli, aga jätan selle hilisemaks. Esimesed neli nädalat keskendun pigem sellisele aeglasele ja ühtlasele kardiole. Kiirkõnd sobib selleks suurepäraselt. Ja kõigele lisaks muidugi üks korralik venitus.

Kuidas toitumine + treeningkava + elustiil kokku mu kehaga imet hakkavad tegema, saabki siit nüüd lugema hakata. Vähemalt korra nädalas proovin ikka mingi ülevaate anda ja kindlasti saab lugeda siit muudki. Nelja nädala pärast vaatan treeningkava üle ja tõstan koormust.  

Aga kõige suurem tõdemus selle viimase aasta jooksul on, et kõik uus on ammu unustatud vana ehk et nagu ütles omal ajal Hippokrateski: “Let food be thy medicine and medicine be thy food.”  Õige toiduga saab nii mõnelegi haigusele näppu näidata.